Õhuniiskuse tähtsusest taimekasvule
Niiskus on olnud taimestiku evolutsioonis peamiseks stiimuliks. Just võitlus vee eest on kujundanud palju erinevaid taimevorme.
Niiskuseolud mõjuvad märgatavalt taime organite arenemisele. Mida kuivem on ümbritsev keskkond, seda võimsamad organid kujundab taim enese varustamiseks veega.
Taime peamiseks veega varustajaks on tema juurestik ja tüvi.
Vesi (niiskus) on taime juurestiku arenemise peateguriks. Mida kuivem on ümbritsev keskkond, seda võimsamad juured kujundab taim enese varustamiseks veega.
Kui õhu- ja mullaniiskus on vegetatsiooniperioodi algul pikemat aega liialt suur, siis taime juurestik areneb vähe. Kui sellele niiskele perioodile järgneb järsult tugev põud, siis taime juurestik ei arene küllalt kiiresti järele taime suurenenud veevajadustele ja taim võib kannatada kuivuse all.
Kuivemates kasvutingimustes on taime maapealsete osade, eriti tüve (varre) mõõtmed väiksemad kui soodsa niiskusega kasvukohas.
Niiskus on kiirguse kõrval ka taime lehestiku kujunemisel määravaks teguriks. Kui niiskusolud on soodsad, siis kasvatab taim suured lehed või suuremal hulgal lehti. Kuivemates tingimustes aga on taim sunnitud pidurdama liigset auramist lehtede kaudu, vähendades lehtede kogupinda.
Õhuniiskus mõjutab tugevasti ka taimede veesisaldust ja keemilist koostist. Niiskema õhu korral sisaldavad taimed rohkem vett, kuid vähem mineraalaineid. Suurema õhuniiskuse korral sisaldavad taimeviljad vähem lämmastikku ja tihti ka vähem tärklist.
Õhuniiskus mõjutab tugevasti auramise intensiivsust nii pinnaselt kui ka taimeorganismide kaudu (transpiratsioon). Mida kuivem on ümbritsev õhk, seda intensiivsem on aurumine.
Liiga väike õhuniiskus tingib nn. põuanähtuse. Taime koed võivad aga kaotada nii palju vett, et kultuurid närbuvad ajutiselt või püsivalt ja hukkuvad selle tagajärjel.
Liiga suur õhuniiskus võib saaki märgatavalt vähendada. Näiteks pidurdub liigniiskuse tagajärjel taimede õitsemine ja viljade valmimine ning lisaks on ebasoodne tolmlemisele ja seemnete levikule. Soodustab ka mitmete taimehaiguste ja kahjurite levikut.
Kuiv õhk soodustab öökülmade tekkimist.
Õhuniiskuse mõju inimesele.
Eluruumides on optimaalne õhuniiskus 40 – 60 %. Ohtlik on tervisele esmajoones kõrge üle 70% õhuniiskus. See tugevdab nii liialt kõrge kui madala õhutemperatuuri ebasoodsat mõju. Õhuniiskus alla 30% põhjustab halba enesetunnet - nina ja silma limaskesta ärritust. Siiski on oht üldiselt väiksem kui kõrge õhuniiskuse puhul.
Niiskuseolud mõjuvad märgatavalt taime organite arenemisele. Mida kuivem on ümbritsev keskkond, seda võimsamad organid kujundab taim enese varustamiseks veega.
Taime peamiseks veega varustajaks on tema juurestik ja tüvi.
Vesi (niiskus) on taime juurestiku arenemise peateguriks. Mida kuivem on ümbritsev keskkond, seda võimsamad juured kujundab taim enese varustamiseks veega.
Kui õhu- ja mullaniiskus on vegetatsiooniperioodi algul pikemat aega liialt suur, siis taime juurestik areneb vähe. Kui sellele niiskele perioodile järgneb järsult tugev põud, siis taime juurestik ei arene küllalt kiiresti järele taime suurenenud veevajadustele ja taim võib kannatada kuivuse all.
Kuivemates kasvutingimustes on taime maapealsete osade, eriti tüve (varre) mõõtmed väiksemad kui soodsa niiskusega kasvukohas.
Niiskus on kiirguse kõrval ka taime lehestiku kujunemisel määravaks teguriks. Kui niiskusolud on soodsad, siis kasvatab taim suured lehed või suuremal hulgal lehti. Kuivemates tingimustes aga on taim sunnitud pidurdama liigset auramist lehtede kaudu, vähendades lehtede kogupinda.
Õhuniiskus mõjutab tugevasti ka taimede veesisaldust ja keemilist koostist. Niiskema õhu korral sisaldavad taimed rohkem vett, kuid vähem mineraalaineid. Suurema õhuniiskuse korral sisaldavad taimeviljad vähem lämmastikku ja tihti ka vähem tärklist.
Õhuniiskus mõjutab tugevasti auramise intensiivsust nii pinnaselt kui ka taimeorganismide kaudu (transpiratsioon). Mida kuivem on ümbritsev õhk, seda intensiivsem on aurumine.
Liiga väike õhuniiskus tingib nn. põuanähtuse. Taime koed võivad aga kaotada nii palju vett, et kultuurid närbuvad ajutiselt või püsivalt ja hukkuvad selle tagajärjel.
Liiga suur õhuniiskus võib saaki märgatavalt vähendada. Näiteks pidurdub liigniiskuse tagajärjel taimede õitsemine ja viljade valmimine ning lisaks on ebasoodne tolmlemisele ja seemnete levikule. Soodustab ka mitmete taimehaiguste ja kahjurite levikut.
Kuiv õhk soodustab öökülmade tekkimist.
Õhuniiskuse mõju inimesele.
Eluruumides on optimaalne õhuniiskus 40 – 60 %. Ohtlik on tervisele esmajoones kõrge üle 70% õhuniiskus. See tugevdab nii liialt kõrge kui madala õhutemperatuuri ebasoodsat mõju. Õhuniiskus alla 30% põhjustab halba enesetunnet - nina ja silma limaskesta ärritust. Siiski on oht üldiselt väiksem kui kõrge õhuniiskuse puhul.