Veeringe looduses
Pilvede teke
Veeauru kondensatsiooniks nimetatakse veeauru üleminekut vedelasse agregaatolekusse.
e >= es
kus es - küllastav aururõhk veepinna temperatuuril,
e - tegelik aururõhk etteantud kõrgusel veepinna kohal,
Pilvede tekkeks on vaja, et
1. õhus peab olema piisavalt veeauru, et kondenseerumine oleks välistingimuste (temperatuur, rõhk) mõningase muutumise tagajärjel võimalik.
2. toimuks jahtumisprotsess, et õhk saavutaks kastepunkti temperatuuri, mille juures on eelneva tingimuse täidetuse puhul kondenseerumine võimalik.
3. õhus peab olema kondensatsioonituumakesi, millele veeaur saaks hakata kogunema. Tuumakesteks sobivad näiteks tolmuosakesed, soolakübemed, bakterid. Kui neid tuumakesi ei ole, siis võib õhk tugevasti üleküllastuda, see tähendab, et suhteline niiskus võib-olla mitusada protsenti, enne kui algab veeauru spontaanne kondenseerumine.
Veeauru kondensatsiooniks nimetatakse veeauru üleminekut vedelasse agregaatolekusse.
e >= es
kus es - küllastav aururõhk veepinna temperatuuril,
e - tegelik aururõhk etteantud kõrgusel veepinna kohal,
Pilvede tekkeks on vaja, et
1. õhus peab olema piisavalt veeauru, et kondenseerumine oleks välistingimuste (temperatuur, rõhk) mõningase muutumise tagajärjel võimalik.
2. toimuks jahtumisprotsess, et õhk saavutaks kastepunkti temperatuuri, mille juures on eelneva tingimuse täidetuse puhul kondenseerumine võimalik.
3. õhus peab olema kondensatsioonituumakesi, millele veeaur saaks hakata kogunema. Tuumakesteks sobivad näiteks tolmuosakesed, soolakübemed, bakterid. Kui neid tuumakesi ei ole, siis võib õhk tugevasti üleküllastuda, see tähendab, et suhteline niiskus võib-olla mitusada protsenti, enne kui algab veeauru spontaanne kondenseerumine.
Väga üldiselt võib jagada pilvi kihilisteks ja konvektiivseteks. Need tekivad vastavalt kas
1. õhu aeglase, kuid suurel alal tõusmise või
2. õhu ebaühtlase, kuid kiire ja piiratud alal kerkimise tagajärjel.
Toodud võimalused ongi väga üldiselt kaks põhilist viisi, kuidas pilved tekivad. Vastava viisi määrab atmosfääri kihistus ja stabiilsus. Seega on atmosfääris pilvede tekkeks vajalik eelkõige õhu kerkimine, sest õhk jahtub tõusmisel teatud kiirusega. Kui kerkiva õhu temperatuur jõuab kastepunktini ehk õhk küllastub veeaurust, siis võib alata veeauru kondenseerumine ja seega pilvede teke.
Muidugi võivad pilved tekkida ka erinevate omadustega õhumasside segunemisel, õhu kiirgusliku jahtumise või auramise tagajärjel (viimasel kahel juhul tekivad udu ja kihtpilved), samuti on pilvede tekke ja välimuse seisukohast veel oluline turbulents ning pinnamood, sest takistused sunnivad õhku kerkima ja tekitavad ka turbulentsi.
ilm.ee ILMAKOOL
Peaaegu iga päev on meie kohal taevas pilved. Kindlasti ei jää kaunid pilved märkamata, eriti siis kui puhkame, jalutame meeldiva neiuga või pöörame pilgu üles. Kuid kui paljud meist teavad, millest kõnelevad pilved? Mida nad ütlevad atmosfääris toimuva kohta, seda teavad eeskätt meteoroloogid. Üsna hästi oskasid ja oskavad pilvi maalida kunstnikud, eriti impressionistid. Õppige tundma pilvi! Üsna pea veendute, kui suur on äratundmise rõõm, kui leiate taevalaotuselt tuttavad pilved ja saate osakese nende sõnumist.
emhi.ee Pilvede kool