Õhuniiskuse mõõtmine ja mõõteriistad
Õhuniiskust saab mõõta mitmel viisil.
Meteoroloogias on enamkasutatavad psühromeetriline ja hügromeetriline meetod.
a. Psühromeetriline meetod.
Kohas, kus soovitakse õhuniiskust mõõta, asetsevad kaks ühesugust termomeetrit, milledest ühe reservuaari hoitakse märjana (märg lapp reservuaari ümber).
Märjalt temomeetrilt aurustub pidevalt vett, milleks võetakse soojust termomeetri reservuaarilt ja ümbritsevalt õhult.
Märja termomeetri temperatuur on seetõttu madalam kui kuival termomeetril. Mida kuivem on ümbritsev õhk, seda intensiivsem on aurustumine ja suurem kuiva ja märja termomeetri näitude vahe. Kuna kuiva ja märja termomeetri näitude vahe sõltub ümbritseva õhu niiskusest, siis kasutatakse seda õhuniiskuse määramisel.
Õhus oleva veeauru rõhk arvutatakse psühromeetrilisest valemist:
e = E´- k ( t - t´ ) p
kus e - ümbritseva õhus veeauru rõhk
E´- küllastav veeauru rõhk märja termomeetri temperaruuril
k - psühromeetri konstant, mis sõltub õhu liikumise kiirusest
termomeetriteümber
t ja t´- kuiva ja märja termomeetri näidud
p - õhurõhk
Meteoroloogias on enamkasutatavad psühromeetriline ja hügromeetriline meetod.
a. Psühromeetriline meetod.
Kohas, kus soovitakse õhuniiskust mõõta, asetsevad kaks ühesugust termomeetrit, milledest ühe reservuaari hoitakse märjana (märg lapp reservuaari ümber).
Märjalt temomeetrilt aurustub pidevalt vett, milleks võetakse soojust termomeetri reservuaarilt ja ümbritsevalt õhult.
Märja termomeetri temperatuur on seetõttu madalam kui kuival termomeetril. Mida kuivem on ümbritsev õhk, seda intensiivsem on aurustumine ja suurem kuiva ja märja termomeetri näitude vahe. Kuna kuiva ja märja termomeetri näitude vahe sõltub ümbritseva õhu niiskusest, siis kasutatakse seda õhuniiskuse määramisel.
Õhus oleva veeauru rõhk arvutatakse psühromeetrilisest valemist:
e = E´- k ( t - t´ ) p
kus e - ümbritseva õhus veeauru rõhk
E´- küllastav veeauru rõhk märja termomeetri temperaruuril
k - psühromeetri konstant, mis sõltub õhu liikumise kiirusest
termomeetriteümber
t ja t´- kuiva ja märja termomeetri näidud
p - õhurõhk
Mõõteriistade paigutus psühromeetriaonnis
Joonis.
Statsionaarse psühromeetri (Augusti psühromeetri), maksimum- ja miinimumtermomeetri ning juushügromeetri asetus psühromeetrionnis
1. psühromeetri kuivtermomeeter
2. psühromeetri märgtermomeeter
3. destilleritud veega anum
4. miinimumtermomeeter
5. maksimumtermomeeter
6. statiiv
7. juushügromeeter
b. Hügromeetriline meetod on kasutusel õhu relatiivse niiskuse määramisel.
Mitmed materjalid (näit. rasvast vabastatud inimjuus, paber, puit jm.) seovad õhus leiduvat veeauru kord vähem kord rohkem vastavalt õhu relatiivsele niiskusele.
Õhu relatiivse niiskuse suurenedes nad paisuvad ja vähenedes tõmbuvad kokku.
Nimetatut on võimalik kasutada õhu relatiivse niiskuse määramiseks.
Kuna inimjuus on hästi õhuke (läbimõõt 0,06 - 0,1mm), siis toimub niiskumine (juukskarva pikenemine) või kuivamine (juuksekarva lühenemine) kiiresti ja juuksekarva pikkuse järgi on võimalik otsustada õhu relatiivse niiskuse üle.
Mida suurem on relatiivne niiskus, seda pikemaks venib juuksekarv.
Uurimised näitavad, et relatiivse niiskuse suurenemisel 0–st kuni 100%-ni pikeneb karv 2,5% võrra, kusjuures see pikenemine on väikese relatiivse niiskuse juures suurem kui suurema relatiivse niiskuse puhul.
Näiteks relatiivse niiskuse kasvamisel 0-st kuni 10%-ni pikeneb karv 0,53%, kuid relatiivse niiskuse kasvamisel 90%-st kuni 100%-ni ainult 0,12% võrra oma esialgsest pikkusest.
Meetodit kasutatakse madalamatel negatiivsetel temperatuuridel (alla-10°C), kus psühromeetriga mõõtmistulemused pole enam usaldatavad.