Loe lisaks
1. Veeringe Keskkonnaministeerium ja USA Geoloogiatalitus (U.S. Geological Survey) kodulehel
Keskkonnaministeerium ja USA Geoloogiatalitus -Veeringe
U.S. Geological Survey
Veeringel mingit lähtekohta ei ole, aga võime alustada ookeanidest....
Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Soojemas kliimas lumikate kevadeti sageli sulab ning maapinda mööda ära voolav sulavesi võib põhjustada üleujutusi. Osa lumest ja jääst sublimeerub, s.o läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa aga mandritele ning moodustab raskusjõu toimel mööda maapinda voolates pindmise äravoolu. Osa pindäravoolu veest jõuab orgudes olevatesse jõgedesse ning liigub jõeäravooluna ookeanide poole, osa aga koguneb mageveevaruna järvedesse. Suur osa sellest veest ei jõua siiski pinnaveekogudesse, vaid imbub maasse. Osa maasseimbunud veest jääb maapinnalähedastesse pinnasekihtidesse ning võib sealt maasisese äravooluna üsna ruttu pinnaveekogudesse pääseda või maapinna ja taimede kaudu auruda (evapotranspiratsioon). Osa maasseimbunud veest vajub sügavamale maasse ning täiendab põhjaveekihtide (veega küllastunud kivimite) mageveevaru pikaks ajaks. Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus veeringe "lõpeb" … ja algab uuesti.
Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Soojemas kliimas lumikate kevadeti sageli sulab ning maapinda mööda ära voolav sulavesi võib põhjustada üleujutusi. Osa lumest ja jääst sublimeerub, s.o läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa aga mandritele ning moodustab raskusjõu toimel mööda maapinda voolates pindmise äravoolu. Osa pindäravoolu veest jõuab orgudes olevatesse jõgedesse ning liigub jõeäravooluna ookeanide poole, osa aga koguneb mageveevaruna järvedesse. Suur osa sellest veest ei jõua siiski pinnaveekogudesse, vaid imbub maasse. Osa maasseimbunud veest jääb maapinnalähedastesse pinnasekihtidesse ning võib sealt maasisese äravooluna üsna ruttu pinnaveekogudesse pääseda või maapinna ja taimede kaudu auruda (evapotranspiratsioon). Osa maasseimbunud veest vajub sügavamale maasse ning täiendab põhjaveekihtide (veega küllastunud kivimite) mageveevaru pikaks ajaks. Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus veeringe "lõpeb" … ja algab uuesti.
2. Merevee kasvuhoone põhineb loodusliku veeringe imiteerimisel
Sahara metsaprojekti merevee kasvuhooned ja päikesekollektor. Foto: bellona.org
Loe ka artiklit:
Kõrbesse kerkivad kasvuhooned
Teksti koostas Martin Eek, www.bioneer.ee
Sahara metsaprojekti (Sahara Forest Project)
Kuidas merevee kasvuhoone töötab?
Merevee kasvuhoone mõeldi välja selleks, et põllukultuure oleks võimalik kasvatada ka põuastes rannikuregioonides. Kasvuhoonesse juhitakse torude abil soolane merevesi, mis kuumuse toel aurustub ning kondenseerub ja mageveena „laest alla sajab“.
Selline lahendus aitab tagurpidi pöörata tavaliste tööstuslike kasvuhoonete ümbruses aset leidva kõrbestumise efekti.
Viimane tekib seetõttu, et kasvuhoones kasutatakse taimede niisutamiseks kuni viis korda rohkem vett, kui pakub piirkoona keskmine sademete hulk.
Merevee kasvuhoone põhineb loodusliku veeringe imiteerimisel – merevett soojendatakse aurustumiseni, jahutatakse maha ning see jõuab maapinnale vihma, udu või kastena.
Kõrbesse kerkivad kasvuhooned
Teksti koostas Martin Eek, www.bioneer.ee
Sahara metsaprojekti (Sahara Forest Project)
Kuidas merevee kasvuhoone töötab?
Merevee kasvuhoone mõeldi välja selleks, et põllukultuure oleks võimalik kasvatada ka põuastes rannikuregioonides. Kasvuhoonesse juhitakse torude abil soolane merevesi, mis kuumuse toel aurustub ning kondenseerub ja mageveena „laest alla sajab“.
Selline lahendus aitab tagurpidi pöörata tavaliste tööstuslike kasvuhoonete ümbruses aset leidva kõrbestumise efekti.
Viimane tekib seetõttu, et kasvuhoones kasutatakse taimede niisutamiseks kuni viis korda rohkem vett, kui pakub piirkoona keskmine sademete hulk.
Merevee kasvuhoone põhineb loodusliku veeringe imiteerimisel – merevett soojendatakse aurustumiseni, jahutatakse maha ning see jõuab maapinnale vihma, udu või kastena.