Õhuniiskuse karakteristikud
2. Absoluutne niiskus (tähis a )
Absoluutse niiskuse all mõistetakse ühes kuupmeetris niiskes õhus sisalduvat veeaurumassi.
Meteoroloogias on absoluutse niiskuse mõõtühikuks g / m³
Veeauru rõhk e ja absoluutne niiskus a on omavahel seotud järgnevalt:
a = 0,80e / ( 1 + αt )
kus a - absoluutne niiskus ( g / m³ )
e - veeauru rõhk ( hPa )
t - õhutemperatuur ( °C )
α - õhu ruumpaisumise koefitsient = 0,0037
Kõikidelt vett sisaldavatelt pindadelt toimub alati aurustumine.
Aurustumise käigus lahkub vee pinnalt suuremat kineetilist energiat omavaid molekule, mille tõttu allesjäävate keskmine kineetiline energia väheneb s.t. vee temperatuur langeb.
Aurustuvate molekulide hulga määrab vee temperatuur.
Kuna õhus olevad vee molekulid (auru molekulid) liiguvad kaootiliselt, siis mõningane osa neist satub paratamatult tagasi vette. Tagasi sattuvate molekulide arvu määrab õhus oleva veeauru rõhk e.
Kui meil on anum, mis on osaliselt täidetud veega, siis veepinna kohal olev õhk sisaldab alati veeauru.
Aurustumise käigus õhus oleva veeauru rõhk e kasvab ja kasvab ka vette tagasi sattuvate molekulide arv. Mõne aja pärast peab paratamatult saabuma olukord kus tagasi vette satub samapalju molekule kuipalju sealt lahkub. Sellest momendist alates veeauru rõhk anumas enam kasvada ei saa, sest veest välja lendavate ja sinna tagasi saabuvate molekulide hulgad on tasakaalus.
Sellist olukorda nimetatakse küllastuseks. Me ütleme, et õhk on veeauruga küllastatud.
Küllastusele vastavat veeauru rõhku nimetame küllastavaks veeauru rõhuks ja tähistame E -ga.
Kuna veest lahkuvate molekulide arvu määrab vee temperatuur, siis vastab igale temperatuurile kindel küllastava veeauru rõhk E .
Küllastava veeauru rõhu E leidmiseks on graafik, kus on antud igale ilmastikus võimalikule temperatuurile vastav küllastava veeauru rõhk.
Absoluutse niiskuse all mõistetakse ühes kuupmeetris niiskes õhus sisalduvat veeaurumassi.
Meteoroloogias on absoluutse niiskuse mõõtühikuks g / m³
Veeauru rõhk e ja absoluutne niiskus a on omavahel seotud järgnevalt:
a = 0,80e / ( 1 + αt )
kus a - absoluutne niiskus ( g / m³ )
e - veeauru rõhk ( hPa )
t - õhutemperatuur ( °C )
α - õhu ruumpaisumise koefitsient = 0,0037
Kõikidelt vett sisaldavatelt pindadelt toimub alati aurustumine.
Aurustumise käigus lahkub vee pinnalt suuremat kineetilist energiat omavaid molekule, mille tõttu allesjäävate keskmine kineetiline energia väheneb s.t. vee temperatuur langeb.
Aurustuvate molekulide hulga määrab vee temperatuur.
Kuna õhus olevad vee molekulid (auru molekulid) liiguvad kaootiliselt, siis mõningane osa neist satub paratamatult tagasi vette. Tagasi sattuvate molekulide arvu määrab õhus oleva veeauru rõhk e.
Kui meil on anum, mis on osaliselt täidetud veega, siis veepinna kohal olev õhk sisaldab alati veeauru.
Aurustumise käigus õhus oleva veeauru rõhk e kasvab ja kasvab ka vette tagasi sattuvate molekulide arv. Mõne aja pärast peab paratamatult saabuma olukord kus tagasi vette satub samapalju molekule kuipalju sealt lahkub. Sellest momendist alates veeauru rõhk anumas enam kasvada ei saa, sest veest välja lendavate ja sinna tagasi saabuvate molekulide hulgad on tasakaalus.
Sellist olukorda nimetatakse küllastuseks. Me ütleme, et õhk on veeauruga küllastatud.
Küllastusele vastavat veeauru rõhku nimetame küllastavaks veeauru rõhuks ja tähistame E -ga.
Kuna veest lahkuvate molekulide arvu määrab vee temperatuur, siis vastab igale temperatuurile kindel küllastava veeauru rõhk E .
Küllastava veeauru rõhu E leidmiseks on graafik, kus on antud igale ilmastikus võimalikule temperatuurile vastav küllastava veeauru rõhk.