Veeringe looduses
Sademete teke
Sademete tekkel etendavad juhtivat osa õhu tõusuliikumised, millega kaasneb adiabaatiline jahtumine (õhu tõusmisel ruumala suurenemine, mille käigus õhk jahtub) ja seega veeauru kondenseerumine. Kondenseerumisest üksi ei piisa, vaid need osakesed peavad ka omavahel liituma, muutudes raskemaks.
Tüüpilise kondensatsioonituuma diameeter on » 0.2 mm
pilvepiisa om 20 mm
vihmatilga oma 2000 mm
Seega tüüpilise vihmatilga läbimõõt on ca 100 korda suurem kui pilvepiisal.
Vaatlused näitavad, et pilved arenevad ja tekitavad vihma vähem kui tunni jooksul. Aga ikkagi läheb tarvis ca 1 milj keskmist pilveosakest, et tekiks üks keskmine vihmapiisk. Järelikult kondensatsioon ei saa olla üldjuhul sademetekke protsessiks.
Kõige olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes.
Pilves, kus on piisavalt vett, on teised olulised faktorid:
1) pilvetilkade suurusjaotus,
2) pilve paksus,
3) ülesliikuvate õhuvoolude olemasolu pilves,
4) pilvepiiskade elektrilaeng ja elektriväli pilves.
On 2 olulist protsessi sademete tekkeks:
1) põrkumine – koagulatsioon (liitumine),
2) jää-kristalli protsess.
Sademete liigitus
Sademeid võib liigitada nende agregaatoleku ning langemise iseloomu järgi. Sademete agregaatolek ning vorm sõltuvad nende tekkimise ja langemise tingimustest, eekõige õhutemperatuurist ja õhuniiskusest.
Agregaatoleku järgi jagunevad sademed vedelateks (vihm, uduvihm), tahketeks (lumi, lumekruubid, rahe jt).
1. Vedelad
• uduvihm
• vihm
2. Tahked
• lumi
• lumekruubid
• teralumi
• jääkruubid
• jäävihm
• rahe
3. Segasademed
• lumelörts
• rahe koos vihmaga
• jäävihm koos vihmaga
Sademete iseloomu järgi liigitus
1. Hoogsademed
• ajaline kestus lühike
• saju intensiivsus on muutlik
• esineb piiratud maa-alal
2. Laussademed
• kestus pikem (kuni mitu ööpäeva)
• saju intensiivsus on mõõdukas või nõrk, muutub vähe
• esineb ulatuslikul ulatuslikul maa-alal
Tüüpilise kondensatsioonituuma diameeter on » 0.2 mm
pilvepiisa om 20 mm
vihmatilga oma 2000 mm
Seega tüüpilise vihmatilga läbimõõt on ca 100 korda suurem kui pilvepiisal.
Vaatlused näitavad, et pilved arenevad ja tekitavad vihma vähem kui tunni jooksul. Aga ikkagi läheb tarvis ca 1 milj keskmist pilveosakest, et tekiks üks keskmine vihmapiisk. Järelikult kondensatsioon ei saa olla üldjuhul sademetekke protsessiks.
Kõige olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes.
Pilves, kus on piisavalt vett, on teised olulised faktorid:
1) pilvetilkade suurusjaotus,
2) pilve paksus,
3) ülesliikuvate õhuvoolude olemasolu pilves,
4) pilvepiiskade elektrilaeng ja elektriväli pilves.
On 2 olulist protsessi sademete tekkeks:
1) põrkumine – koagulatsioon (liitumine),
2) jää-kristalli protsess.
Sademete liigitus
Sademeid võib liigitada nende agregaatoleku ning langemise iseloomu järgi. Sademete agregaatolek ning vorm sõltuvad nende tekkimise ja langemise tingimustest, eekõige õhutemperatuurist ja õhuniiskusest.
Agregaatoleku järgi jagunevad sademed vedelateks (vihm, uduvihm), tahketeks (lumi, lumekruubid, rahe jt).
1. Vedelad
• uduvihm
• vihm
2. Tahked
• lumi
• lumekruubid
• teralumi
• jääkruubid
• jäävihm
• rahe
3. Segasademed
• lumelörts
• rahe koos vihmaga
• jäävihm koos vihmaga
Sademete iseloomu järgi liigitus
1. Hoogsademed
• ajaline kestus lühike
• saju intensiivsus on muutlik
• esineb piiratud maa-alal
2. Laussademed
• kestus pikem (kuni mitu ööpäeva)
• saju intensiivsus on mõõdukas või nõrk, muutub vähe
• esineb ulatuslikul ulatuslikul maa-alal